EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
TALLINNA TRAMM   
Kolomna tehases ehitatud aurutramm.

Aurutrammi esimesed koosseisud.

Kopli trammiliini laiarööpmelised mootorvagunid.

Ülesõidukoht end. "Krull" peatuse juures.


LAIARÖÖPMELINE TRAMMIVEEREM



Regulaarne liiklus Kopli trammiliinil algas aasta 1915 novembris. Raudtee pikkusega 4,5 kilomeetrit ulatus Vene-Balti tehase peahoone juurest Telliskivi tänavani. Erinevalt hobutrammiliinist ehitati liin laiarööpmelisena ja seda kasutati peale reisijate vadamise ka tehasele vajalike veoste toimetamiseks raudteejaamast Koplisse. Liini avamisel moodustasid Kopli trammi veeremi Peterburist ostetud 13 vana trammivedurit ja 27 vagunit. Nende saabumisel Tallinna selgus, et remontida tasus vaid kolme uuemat vedurit, mis olid valmistatud aastal 1904. Muu veerem, mis töötas Peterburi Nevski liinil otse liini avamisest (1882), kõlbas vaid vanarauaks. Asemele hangiti kaks pisemat raudteevedurit (mõlemad olid ehitatud 1915, üks Kolomnas ja teine Harkovis). Samuti veeremi soetamiseks lasti "Dvigatelis" 1915. aastal ehitada kuus kinnist ja kaks lahtist haakevagunit, esialgu tuli kasutusele võtta ka laiarööpmelise raudtee reisijatevagunid.


Vene-Balti tehas oma poolt pani kokku aastal 1915 kaks bensiinimootorvagunit. Tegu on aastal 1912 valmistatud "Büssing" veoautotega, mille raamidele olid aastal 1914 ehitatud omnibussid. Aastal 1915 olid omnibussid varustatud raudteerattadega ning hakkasid Kopli trammiliini reisijate teenindamist.


Varsti pärast liikluse avamist liinil selgus, et Peterburist toodud aurutrammid ei suuda Sitsi mäest täis vagunitega üles sõita, seetõttu tekkis sellel lõigul mitmeid ohtlikke olukordi. Õnnetuste vältimiseks kehtestati kord, mille järgi Kopli poolt tuleval trammil ei olnud lubatud enne mäest üles sõitma hakata, kui eelmine tramm oli Sitsi peatusse jõudnud. Olukorra lahendamiseks tipptundidel pandi selleks ajaks liinile harilik manöövervedur kümne raudtee reisijatevagunitega.


Kopli tramm, mis kasutas tugevasti amortiseeritud veeremit, hakkas üsna algusest peale selle kasutusajais rahulolematust tekitama, sest tipptundidel koormati vagunid üle, kes sisse ei mahtunid, sõitis puhvritel ja treppidel. Ülekoormamine ei tulnud vanadele, kulunud vagunitele mõistagi kasuks. Sõitjate kaebuste tõttu kontrollis linnavalitsus aastal 1916 aurutrammi, leides, et vagunid on suuremas osas lagunenud, purunenud akende, katkiste katuse ja ripakil treppidega. Ka rööbastee vajanuks juba remmonti.


Kopli aurutrammi allakäik seostus seal asuvate tehaste saatusega sõja-aastail. Rinde lähenedes Eestile evakueeriti aasta 1917 sügisel paljud ettevõtted kaugemale tagalasse. Kui Vene-Balti tehase evakueerimine oli täies hoos, tegi tehase juhtkond Tallinna linnavalitsusele ettepaneku tramm enda kätte võtta, kuid linnavalitsus keeldus seda tegemas. Sõjaolukorras polnud tehase juhkonnal võimalust ega tahtmistki trammi heaks midagi teha ja nii hakkaski viimane üsna varsti pärast tegutsemise algust alla käima. Allakäik oli seda kergem, et juba esimestest päevadest peale oli Kopli liin varustatud suuremas osas sellise veeremiga, mille õige koht olnuks prügimäel.


Aastaks 1919 oli tehases jäänud vaid 240 töölist, kuigi paar aastat tagasi neis oli ligi 7400. Vähem kui tosin aastat töötanud Kopli tramm oli linna kätte jõudes äärmiselt armetud seisundis. Rööbasteed ja veerevkoosseis olid lagunemas, puudusid remondimaterjalid, kütus, määrdeained, samuti ka raha nende hankimiseks. Ainult veeremi hädapärasemaks remondiks tuli linnal kulutada 600 tuhat marka. Enam-vähem korrapärane liiklus õnnestus Kopli liinil taastada alles aastal 1926, kusjuures liikluse sagedus ei vastanud elanike vajadusele - intervall oli keskmiselt 20 minutit. Kasutamiskõlbliku veeremi (kolm auruvedurit, kaks mootorvagunit ning 10 haakevagunit) vähesus ja selle seisund aga ei võimaldanud liiklussagedust suurendada.


Paremaks muutuks Kopli trammi seisukord ainult siis, kui linnavalitsus omandaks trammiliini, seda ühendaks südalinnaga ja elektrifitseeriks. 13. aprillil 1928 kirjutati alla ostu-müügilepungule, mille alusel sai linn Kopli trammiliini omanikuks. Veeremit, mis oli liiga kulunud, tehaselt ei ostetud, vaid kuni uute vagunite muretsemiseni rentis linn tehaselt kaks auruvedurit, kaks mootorvagunit ja kümme haakevagunit, s.o. kogu liikveloleva veeremi. Peale selle rendis linn tehaselt viieks aastaks Koplis tehase territooriumil asuva trammidepoo ja -töökoja koos sisseseadega.


18. juunil 1930 kinnitas volikogu linnavalitsuse ettepaneku Kopli liini rööbastee ümbernaelutamisest linna trammitee laiusele, kuue seni seisnud bensiinimootorvaguni Kopli liini jaoks kohandamist ning kolme uue haakevaguni muretsemisest. Selle teostamiseks lubas volikogu kulutada 100 tuhat krooni, paraku ei õnnesunud seda summat saada sügeneva majanduskriisi tõttu. Aasta lõpus polnud raha ka olemasolevate vagunite ning tee hooldamiseks ja remondiks. Samal ajal oli Kopli trammi veerem jõudnud sellisse seisundisse, et linnavalistsuses hakati mõlgutama mõtteid Kopli liini sulgemisest.


Kuuldused linnavalitsuse kavatsusest jõudsid ka Kopli elanikeni, kelle hulgas see kavatsus tugevat vastuseisu leidis. Kopli elanike otsustav väljaastumine sundis linnavalitsust loobuma nimetatud plaanist ning astuma samme olukorra parandamiseks. 1930/1931. aasta talvel alustas Trammiosakond endisest hobutrammivagunitest ümberehitatud esimeste mootorvagunite kohandamist Kopli liini jaoks. 21. septembril algas ka rööbastee ümbernaelutamine, millega lõpetati 20. oktoobril. Järgmisel päeval alustas kuu aega seisnud Kopli liin uuesti tööd.


Kopli trammitee ümbernaelutamisega linna trammitee laiusele lõppes Vene-Balti tehase poolt rajatud aurutrammi periood Tallinna trammi ajaloos. Renditud vedurid ja vagunid, millest osa oli kasutusel olnud liini avamisest alates, anti aasta 1931 lõpul tehasele tagasi. Mõlemad bensiinimootorvagunid koos kahe haakevaguniga olid aastal 1932 müüdud Eesti Raudteele, kus peale renoveerimist hakkasid alates aasta 1933 märtsist teenindama liini Tapa - Rakvere.


Raul JUURSOO ja Aare OLANDERI materjalidel

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright 2007-2016.
Statistika: 29 / 38508 / 49936.