EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
TALLINNA TRAMM   
T4SU 305+309 Viru väljakul.

T4 vagunid Majaka tänaval.

Vagun Tatra KT4SU Tallinnas.

Tatra KT4SU Narva maanteel.

Vagun Tatra KT4D Ülemiste lõppjaamas.

Moderniseeritud KT4SU vagun.

Vagun 97 Lubja peatuses.

Ainuke KT6 reklaamiga.


TŠEHHIS TOODETUD TRAMMID

   T4SU vagunite tabel
   KT4SU vagunite tabel
   KT4D vagunite tabel
   KTNF6 vagunite tabel


MIKS JUST TŠEHHI TRAMMID?

Tšehhoslovakkia trammide ajastu algusena Tallinnas võib arvata teatud kokkuleppimisi Ökonoomika Vastatikuse abi Nõukogu raamides, mille tingimustel pidi Saksa Demokraatiline Vabariik kuuekümnendate keskel loobuda kodumaiste trammivagunite tootmisest, sealhulgas ka siseturu jaoks. Nüüd pidi Nõukogude Liidu ning ka teisi sotsialistlike riike uute trammidega varustama tšehhoslovakkia kontsern ČKD.

Selleks ajaks oli tšehhoslovakkias trammide tootmine juba hästi arenenud ja uued vagunid saabusid Nõukogude Liitu suurtes kogustes. Kuid aga olid esimesed Tatra mudelid ettenähtud kasutamiseks vaid laiarööpmelistel liinidel ja nende kasutamine kitsal rööpmelaiusel põhjustas palju raskusi.

Aastani 1967 saabusid Tallinna veel kolmesektsioonised saksa vagunid Gotha G4-61, siis aga nende tootmine lõppes. Esimeste kitsama kerega trammivagunite masstoodang ČKD tehases algas aastal 1968 ning veel viie aasta pärast saabusid esimesed tšehhoslovakkias valmistatud trammid Tallinna. Tatrafitseerinime algas.

Aastast 1988 teenindavad Tallinna reisijaid ainult tšehhoslovakkia trammid. Aastast 2005 on ainuke trammivaguni mudel, mis liigub linna liinidel on KT4 ning sellestgi saadud tüüp KTNF6 (KT6).



TATRA T4SU

Oma tehnilise- ja elektrivarustusega on vagun Tatra T4 täiesti identne üle Nõukogude Liidu levinud Tatra T3 mudeliga. Ainuke erinevus on kere laiuses, mis on T4 puhul vaid 2200 mm, Tatra T3 vagunil aga 2500 mm.

Kuna kitsamate vagunite tootmist nõudis kõigepealt Ida-Saksamaa, siis esimesed aastad valmistati kõik T4 trammivagunid T4D modifikatsioonis (D - Deutschland). Neid tramme said endale Dresden, Halle, Leipzig ja Magdeburg. Nõukogude Liidu linnadesse hakkasid esimesed T4SU (SU - Soviet Union) vagunid saabuma vaid aastal 1971. Esimenesa uusi vaguneid sai endale Kaliningrad, mille veeremipark vajas uuendamist kõige rohkem.

Tallinna kaks esimest Tatra T4SU vagunit saabusid aasta 1973 kevadel ning aastaks 1980 sõitis linna tänavatel juba 60 vagunit ehk 30 koosseisu. Üksikuna sattus mõni T4 liinile vaid erandjuhul, näiteks kui paariline oli korrast ära. Aastal 1978 prooviti T4 vaguneid kolmevagunises koosseisus tööle panna, katsed aga olid kiiresti lõpetatud taristule ülihalva mõjutamise tõttu.

Tatra T4 vagunite saabumine võimaldas kanta maha peaaegu kõik juba moraalselt vananenud kaheteljelised LOWA ja Gotha vagunid. Gotha trammidega võrreldes olid uued T4 tingimata kaasaegsem ja mugavam, kuid ka neil olid oma nõrgad kohad. Näiteks oli metallpindade korrosioonikaitse nõrk ning värvipind tuhmus ja pleekis kiiresti.

T4 trammivaguni pikkus on 14000 mm ning kõrgus 3063 mm. Vaguni tühimass on 16,5 tonni. Tallinna trammides oli ettenähtud 34 istekohta. Neli veomootorit TE 022B võimsusega 40 kW võimaldasid vagunile arendada kiirust kuni 65 km/h.

Vaatamata sellele, et tootja poolt määratatud kasutuseaks oli vaid 19 aastat, Tallinnas töötas enamik vagune vähemalt 25 aastat. Viimased T4SU olid mahakantud aasta 2005 maikuus.


TATRA KT4SU

Uue trammivaguni loomisele lukkas ČKD tehase Saksa Demokraatiline Vabariik, kellele ei olnud enam lubatud oma trammivaguneid valmistama, vaid kes ikka vajas uusi vaguneid, mida suudaks kasutada kitsade tänavatega ja raske profiiliga linnades. Aastal 1969 oli tehases valmistatud uue vaguni prototüüp mudeli Tatra K1 baasil, aastal 1973 valmistati veel kaks KT4 liigendtrammi prototüüpi, mis omasid juba järgmise põlvkonna vaguni T5A5 disaini.

Liigendi eriline konstruktsioon hoidis sirgetel teelõikudel trammi mõlemat poolt samal tasapinnal ning samal ajal garanteeris kruvide ideaalset läbimist, mis oli ülitähtis tingimus ohuolukordade vältimiseks.

Vaguni pikkus on 18110 mm, laius 2200 mm ning kõrgus 3100 mm. Vagunil on paigaldatud neli TE 022H veomootorit võimsusega 45 kW, mis võimaldavad trammile arendada kiirust kuni 65 km/h. Vaguni tühimass on 20,3 tonni. Reisisalongis on sõltudes modifikatsioonist paigaldatud 26 kuni 34 istekohta.

Kuna uute trammide suuremaks tellijaks oli Ida-Saksamaa, siis hakkas ČKD aastal 1974 vagunite tootmine modifikatsioonis KT4D (D Deutschland). Sama tüüpi vaguneid vajasid aga ka mõned Nõukogude Liidu linnad, seepärast ehitati aastal 1976 kaks KT4SU (SU - Soviet Union) prototüüpi. Need olid saadetud katsemiseks Lvovi ning näitasid end seal parimast küljest. Nõukogude vagunite valmistamine algas vaid aastal 1980, samal aastal oli lõpetatud ka T4SU mudeli tootmine.

Esimesed KT4SU vagunid hakkasid Tallinna saabuma aasta 1981 märtsis ning aastaks 1991 Tallinna liinidel sõitis juba 73 uut trammi. Vagunite KT4 soetamine võimaldas vanu Gotha G4 tramme kasutuselt maha võtta viimased sõitsid aastani 1988.

Aeg ajalt töötasid liinidel 3 ja 4 KT4 kahevagunised koosseisud, viimati sõitsid paarisvagunid aasta 1994 üldlaulupeo ajal.

Aastal 1983 Tallinna esimene KT4 vagun (nr. 51) oli ümberehitatud õppetrammiks T-27. Aastatel 2001 2004 oli 23 KT4SU vagunit Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise ning Tallinna Tehnikaülikooli koostöö projekti raamides moderniseeritud, nende hulgast 11 olid ka ümberehitatud tüübiks KTNF6 (kohalik nimetus KT6) trammiosade vahele kaheteljelise madalapõhjalise vaheosa paigaldamisega. Aastast 2004 vanemaid KT4SU tramme tasapisi kantakse maha.


TATRA KT4D

Astast 1974 aastani 1992 oli Ida-Saksamaa 12 linnadesse saadetud kokku 1045 Tatra KT4D vagunit, neist 576 ainult Berliini. Võrdlemiseks: NSV Liitu oli eksporteeritud vaid 435 KT4SU vagunit.

1990-ndatel aastatel paljud Saksamaa linnad hakkasid oma veeremipargi moderniseerima ja uuendama. Suhteliselt heas korras olevaid 1980-ndatel aastatel valmistatud trammivaguneid hakati müüma paljudesse endise Nõukogude Liidu linnadesse.

Esimene linn, mis soetas kasutatud tramme Saksamaalt oli Kaliningrad. Ostis vaguneid ka Tallinn, ning juba aasta 1996 maikuus saabus Tallinna sadamasse Gera linnast neljast KT4D vagunitest koosnev partii. Trammid olid soetatud hinnaga 600 000 krooni (ligikaudu 50 000 eurot) ühe vaguni eest, veel 50 000 krooni (3200 eurot) maksis nende kohaletoimetamine.

Teise partiiga, mis saabus aasta 1997 detsembris samuti Gerast, tuli kohale ka vagun 128, mis on Maailmas ainuke Tatra tramm, mis on sõitnud kolmel erineval rööpmelaiusel (Berliinis 1435 mm, Geras 1000 mm ning Tallinnas 1067 mm). Aastal 1978 valmistatud vagun 128 on ka kõige vanem KT4 tramm Tallinnas.

Aastatel 2001 2004 oli viis KT4D vagunit analoogoliselt KT4SU-dega moderniseeritud, üks neist oli samuti ümberehitatud KTNF6-ks.

Aastal 2004 soetas Tallinna Trammipark kuus vagunit Kottbusist, aastal 2005 neli vagunit Getast. Aastast 2006 regulaarselt ostetakse kasutatud vaguneid Erfurtist. Mõned Erfurti päritolu vagunid on Saksamaal läbinud kapitaarleronti, mille käigus oli uuendatud siseviimistus ja valgustus, paigaldatud uued uksed ning istmete alla lisa kütteseaded.

Aasta 2013 seisuga on Tallinnasse saabunud Ida-Saksamaalt kokku 57 vagunit. Mõned trammid on mahakantud.


KTNF6 (KT6)

Trammivagun KTNF6 kujutab ennast KT4 vaguni, mille kahe sektsioonide vahele on paigaldatud madalapõhjaline keskosa. Tallinnas nimetatakse selle tüüpi vaguneid ka KT6-ks või KT6T-ks. Esimest korda oli selline operatsioon teostatud aastal 1996, kui Cottbusi vagunile KT4D (number 172) paigaldati Berliini lähedal asuvas tehases Mittenwalder Gerätebau GmbH valmistatud madalapõhjaline keskosa. Aastail 1997-1998 muutusid vaheosa võrra pikemaks veel 25 Cottbusi trammi ning 10 vagunit Brandenburgis. Aastal 2000 sõlmis Mittenwalde tehasega lepingu ka Tallinn.

Esimesed Tallinna trammid, mis said endale madalapõhjalise keskosa, olid vagunid 107 ja 123. Saksamaalt toimetanud keskosad monteeriti vanade trammide osade vahele tehase spetsialistide juhendamisel ja osavõtul. Mõlemad vagunid olid liinile lastud aasta 2001 augustis. Veel 10 samasuguste vaheosadega täiendatud trammi pandi kokku aastal 2004. Seekord aga suur osa montaažitöid tuli teha TTTK spetsialistidel: trammi esi- ja tagaosa uute liigendipesade keevitus ja seadistamine, istmete valmistamine ja montaaž, tugipostide paigaldamine, põranda- ja katusekatte liimimine, juhtmestiku ühendamine, vahelõõtsade montaaž, lõplik värvimine jne. Viimane KTNF6-ks ümberehitatud vagun väljus liinile aasta 2005 jaanuaris. Aastal 2007 avariis vigastada saanud vaguni nr. 107 elektroonika ja keskosa monteeriti ümber Erfurti päritolu vagunile nr. 148.

Madalapõhjalise keskosa kere on valmistatud klaasplastist. Vaheosa pikkus on 8950 mm, laius 2180 mm ning tühimass 7,5 tonni. Vaheosa toetub nelja poolteljele, rattad on 580 mm diameetris ning on varustatud hüdrauliliste ketaspiduritega. Põranda kõrgus rööpapeast on 350 mm. Salongis on ettenähtud 20 istekohta ja 19 seisukohta.

KTNF6 tüüpi trammivaguni pikkus on 26770 mm ning tühimass 27,1 tonni. Reisisalongi üldmahutavus on ligikaudu 100 inimest, vaguni madalapõrandaline osa on 30%.

KT6 tramme kasutatakse 1, 2, ja 4. liinidel. Vaguni konstruktsiooni suuremad puudused on madalapõhjalise osa rattade kiire kulumine ning liiga halb stabiilsus ebakvaliteetsel rööbasteel, mis mõnikord põhjustab ka rööbastelt mahasõitu.



Dmitri KNJAZEV.

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright 2007-2016.
Statistika: 55 / 60496 / 71924.